Türgi ei saa tagada põgenikevoolu vähenemist

Euroopa Liidu poolt omakorda Türgile lubatu sõltub palju kõigi 28 liikmesriigi poolthäälest, mis eeldab Küprose umbsõlme lahendust.

"Keegi ei saa garanteerida, et arv väheneb,“ ütles Türgi peaminister Ahmet Davotoglu, kuna keegi ei tea, mis Süürias edasi juhtub. "Olen kindel, et kui me tegevusplaani ellu viime, on vähem survet nii Türgile kui ka ELile,“ tsiteeris peaministrit Wall Street Journal.

"Umbes 1,5 miljonit inimest on 2015. aastal illegaalselt Euroopa Liitu saabunud. Enamus on tulnud Türgi kaudu,“ ütles ELi Ülemkogu president Donald Tusk.

Euroopa Liit näeb koostöös Türgiga siiski parimat võimalust rändevoo peatamiseks, viidates varasematele aastatele, mil Türgi edukalt riiki saabunud pagulaste väljarännet takistas.

Pühapäeval sõlmitud kokkuleppes lubas Türgi tugevdada piirikontrolli nii maal kui ka merel ning tõhustada võitlust inimeste smugeldajate vastu. Tulevast aastast lubas Türgi jõustada lepingu, mille aluselt võetakse tagasi migrandid, kes ELis asüüli ei saanud.

Omalt poolt pakub EL Türgile alguseks 3 miljardit eurot, et riiki saabunud enam kui kahe miljoni pagulasega paremini toime tulla, ning edasiliikumist Türgi ja ELi takerdunud liitumiskõnelustega.

Samas ei ole veel selge, millisest rahast tuleb see 3 miljardit eurot. Eesti on neid riike, kes eelistaks näha, et summa tuleks täies mahus ELi eelarvest. Praegune ettepanek on, et ELi eelarvest tuleks osa rahast ja ülejäänud liikmesriikidelt, mis teeks Eesti osaks ca 3 miljonit eurot.

Saksa kantsleri Angela Merkeli eestvedamisel arutati kitsamas ringis ka pagulaste Türgist ümberasustamist, et asendada illegaalne ränne legaalse rändega. Ajalehe Financial Times andmeil oleks selline ümberasustamise programm liikmesriikidele vabatahtlik, kuid neil, kes pagulasi vastu ei võta, tuleks ilmselt teha suuremaid sissemakseid Türgi abistamise fondi.

Türgi tahab ka ELiga viisavabastust ja selleks tuleb 2016. aasta sügiseks täita hulk tingimust. Lõplik otsus vajab kõigi 28 ELi liikmesriigi toetust. Seda ajal, mil Saksamaal ja Prantsusmaal on lähenemas valimised.

Viimasel kümnendil on Türgiga läbirääkimisteks avatud 14 peatükki 35st. Pühapäevase kokkuleppe järgi peab EL tuleva aasta esimestel kuudel ette valmistama viie praegu blokeeritud peatüki avamise. Nii võiksid tuleval aastal alata kõnelused muu hulgas sellistel teemadel, nagu energeetika ning kaitse- ja välispoliitika. Küprose vastuseis, mille valitsust Ankara ei tunnista, ei võimaldanud neid peatükke aga pühapäevase kohtumise deklaratsioonis konkreetselt üles lugeda.

Türgi peaminister ütles, et 2016. aastast võib saada Türgi ELi-püüdluste jaoks oluline aasta. "Liikmelisus on meie strateegiline eesmärk,“ ütles ta. "See protsess hoogustub uuesti 2016. aastal.“

Prantsuse presidendi Francois Hollande’i sõnul Türgile siiski mingit kiiremat teed liitu pääsemiseks ei anta. "Pole põhjust ei kiirenduseks ega aeglustuseks,“ tsiteeris Wall Street Journal.  

Saksamaa kantsleri Angela Merkeli sõnul oli pühapäevane ELi ja Türgi kohtumine esimene samm pikas protsessis, et rändekriisile lahendus leida.

ELi ja Türgi 2005. aastal alanud liitumiskõnelusi on pidurdanud Türgi presidendi Tayyip Erdogani valitsuse kasvav autoritaarsus ja hälbimine ELi tsiviilõiguse standarditest. Vaid mõni päev enne kohtumist vahistati kaks opositsioonilise lehe ajakirjanikku ja mõrvati prominentne kurdi inimõiguste kaitsja.

Takistuseks on ka Euroopa Liidu enda probleemid eesotsas euroala kriisi ja kidura majanduskasvuga, mis on jahutanud edasise laienemise indu.